Kaitseliidu Valgamaa maleva
Helme malevkond
Helme malevkond
Kasutame järjekindlalt nimetust malevkond, sest Helme üksus on seda nime kandnud ajalooliselt ja hoiame seda traditsiooni au sees.
Helme malevkond on tugev Kaitseliidu üksus, mis tegutseb Tõrva valla territooriumil. Oleme osa Kaitseliidu Valgamaa malevast ning meie peamine ülesanne on tagada piirkonna kaitsevõime ja turvalisus.
Meie üksus ühendab erineva taustaga kohalikke inimesi, kelle ühine eesmärk on kaitsta oma kodu, kogukonda ja Eesti iseseisvust. Korrapärase väljaõppe, õppuste ja ühiste ettevõtmistega loome tugeva kogukonna, mis on valmis tegutsema nii rahu- kui kriisiolukorras.
Juhtkond
Pealik
Tauno Otti
Pealik alates 2025. aasta märtsist ja aktiivne kaitseliitlane noorkotkaeast. Tema eestvedamisel keskendub malevkond kvaliteetsele väljaõppele, meeskonnatööle, avatusele, kasvule ja pidevale arengule.
Pealiku abi
Anti Altement
Juhatus
Tauno Otti, Anti Altement, Steve Rõõm ja Ruben Rahnu
Missioon
Helme malevkonna missioon on tagada Tõrva valla ja laiema Valgamaa piirkonna kaitsevõime, panustades liikmete vaba aega, kaitsetahet ja sõjalist pädevust. Kvaliteetse väljaõppe, tugeva kogukonna ja pideva valmisolekuga täidame oma osa Kaitseliidu ülesannetes.
Visioon
Olla tugev ja usaldusväärne kohalik kaitsejõud, mis ühendab Tõrva valla ja ümbruskonna inimesi ühise eesmärgi nimel – kaitsta meie kodu, kogukonda ja Eesti iseseisvust. Meie jõud tuleneb rahva kaitsetahtest, kiirest tegutsemisvalmidusest ja tihedast koostööst kogukonnaga.
Tegemised
Jälgi meie tegevust ja üritusi ning vaata galeriisid Facebookis ja Instagramis.
Sümboolika
Helme malevkonna tunnusvärv on olnud sinine alates algusaegadest — pärast pilvede hajumist tuleb alati nähtavale helesinine taevas, sinine on tõe värv, sinine on Eesti värv. Meie lipp ning käsivarre embleem on samades toonides. Embleem ei ole lihtsalt n-ö metsas käimise embleem, vaid sümboliseerib kuuluvust Helme malevkonda, selle ajalugu ja väärtusi.
Killuke ajalugu
Helme malevkonna sünnipäevaks loetakse 22. juunit 1925. aastal. Malevkond kujunes Valga maleva üheks elujõulisemaks üksuseks. Selle koosseisus tegutsesid Tõrva, Helme-Patküla ja Hummuli kompaniid ning eraldi üksikrühmad Holdres, Jõgevestes, Lõve-Leebikul, Pikasillal ja Taageperas. Malevkonda juhtis Helme kiriku köster ja koorijuht ning maakondlike laulupidude üks korraldaja Karl Tuvike; pealiku abina tegutses Patküla koolijuhataja Reinhold Tsirnask. Hummuli kompanii eesotsas oli koolijuht Jaan Helandi. Nii kanduski malevkonna juhtimisse selge kogukondlik hoiak: koolid, kirik ja kohalikud seltsid sidusid sõjalise väljaõppe tihedalt igapäevase elu ja ühistegevusega.
Väljaõpe oli järjekindel ning tõsine. 1926. aasta sügisel toimus Hummulis maleva esimene suurem oma piirides peetud manööver, mis tõi Helme malevkonna mehed kokku lahinguliste oskuste proovilepanekuks. Laskekultuuris paistis Helme eriti silma: kahel järjestikusel aastal, 1937. ja 1938. aastal, võideti Lõuna-Eesti rännaklaskevõistlustel 2. diviisi rändauhind. Parimate seas nimetati toonases malevkonnas korduvalt vendi Kruustikuid ja Mihkelsoni. Kokkuvõttes oli Helme malevkond hästi juhitud, distsiplineeritud ja kogukonda ühendav üksus, mis suutis ühendada kaitsetahte, sihikindla treeningu ja kohaliku elu elavdamise.
Allikas: Valgamaa maleva ajalootuba
Valik fotosid meie arhiivist.
Liitu meiega
Ole osa Helme malevkonnast ja aita meil kaitsta meie kodu ning Eestit. Iga vabatahtlik on oodatud!
Võta ühendust